Sõltumatute Riikide Ühenduse liikmesriigid, kes on käesoleva konventsiooni osalised, edaspidi nimetatud Lepinguosalised,
lähtudes soovist tagada Lepinguosaliste kodanikele ja nende territooriumidel elavatele isikutele kõigis Lepinguosalistes isiklike ja varaliste õiguste osas samasugune õiguskaitse nagu oma kodanikele,
pidades oluliseks koostöö arendamist õigusasutuste poolt tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades õigusabi osutamise valdkonnas, on kokku leppinud järgmises:
I jagu. ÜLDSÄTTED
I osa. Õiguskaitse
Artikkel 1. Õiguskaitse tagamine
1. Iga Lepinguosalise kodanikud, samuti selle territooriumil elavad isikud kasutavad kõigi teiste Lepinguosaliste territooriumidel oma isiklike ja varaliste õiguste osas samasugust õiguskaitset nagu selle Lepinguosalise enda kodanikud.
2. Iga Lepinguosalise kodanikel, samuti teistel selle territooriumil elavatel isikutel on õigus vabalt ja takistamatult pöörduda teiste Lepinguosaliste kohtutesse, prokuratuuri, siseasjade organitesse ja muudesse asutustesse, mille pädevusse kuuluvad tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjad (edaspidi – õigusasutused), esineda neis, esitada avaldusi, esitada hagisid ja teostada muid menetlustoiminguid samadel tingimustel nagu selle Lepinguosalise enda kodanikud.
3. Käesoleva konventsiooni sätteid kohaldatakse ka juriidilistele isikutele, mis on loodud vastavalt Lepinguosaliste seadusandlusele.
Artikkel 2. Lõivude tasumisest vabastamine ja kulude hüvitamine
1. Iga Lepinguosalise kodanikud ja selle territooriumil elavad isikud vabastatakse kohtu- ja notariaalsete lõivude ja kulude tasumisest ja hüvitamisest, samuti kasutavad nad tasuta õigusabi samadel tingimustel nagu selle Lepinguosalise enda kodanikud.
2. Käesoleva artikli lõikes 1 ettenähtud soodustused laienevad kõigile antud asjas teostatavatele menetlustoimingutele, sealhulgas otsuse täitmisele.
Artikkel 3. Perekonnaseisu ja varalise seisundi dokumendi esitamine
1. Artiklis 2 ettenähtud soodustusi antakse isiku perekonna- ja varalist seisundit tõendava dokumendi alusel, kes esitab taotluse. Selle dokumendi väljastab Lepinguosalise pädev asutus, kelle territooriumil taotlejal on elu- või viibimiskoht.
2. Kui taotlejal ei ole Lepinguosaliste territooriumil elu- ega viibimiskohta, piisab dokumendi esitamisest, mille on väljastanud selle Lepinguosalise diplomaatiline esindus või konsulaarasutus, kelle kodanik ta on.
3. Asutus, kes teeb otsuse soodustuste andmise taotluse kohta, võib nõuda dokumendi väljastanud asutuselt täiendavaid andmeid või vajalikke selgitusi.
II osa. Õigusabi
Artikkel 4. Õigusabi osutamine
1. Lepinguosaliste õigusasutused osutavad õigusabi tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades vastavalt käesoleva konventsiooni sätetele.
2. Õigusasutused osutavad õigusabi ka teistele asutustele käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud asjades.
Artikkel 5. Suhtlemise kord
Käesoleva konventsiooni täitmisel suhtlevad Lepinguosaliste pädevad õigusasutused omavahel oma kesk-, territoriaal- ja muude organite kaudu, kui käesoleva konventsiooniga ei ole kehtestatud teistsugust suhtlemise korda. Lepinguosalised määravad kindlaks oma kesk-, territoriaal- ja muude organite loetelu, kes on volitatud otseseks suhtlemiseks, ning teatavad sellest depozitaarile.
Artikkel 6. Õigusabi ulatus
Lepinguosalised osutavad üksteisele õigusabi, teostades menetlus- ja muid toiminguid, mis on ette nähtud taotletava Lepinguosalise õigusaktidega, sealhulgas: dokumentide koostamine ja edastamine, ülevaatuste, läbiotsimiste, äravõtmiste, tõendite üleandmine, ekspertiisi läbiviimine, poolte, kolmandate isikute, kahtlustatavate, süüdistatavate, kannatanute, tunnistajate, ekspertide ülekuulamine, isikute otsimine, kriminaalmenetluse läbiviimine, isikute väljaandmine kriminaalvastutusele võtmiseks või kohtuotsuse täitmisele pööramiseks, tsiviilasjades tehtud kohtuotsuste, tsiviilhagi osas tehtud süüdimõistvate otsuste, täitekirjade tunnustamine ja täitmine, samuti dokumentide kätteandmine.
Artikkel 7. Õigusabi taotluse sisu ja vorm
1. Õigusabi taotluses tuleb märkida:
a) taotletava asutuse nimetus;
b) taotleva asutuse nimetus;
c) asja nimetus, mille kohta õigusabi taotletakse;
d) poolte, tunnistajate, kahtlustatavate, süüdistatavate, kohtualuste, süüdimõistetute või kannatanute ees- ja perekonnanimed, nende elu- ja viibimiskoht, kodakondsus, amet, ning kriminaalasjade puhul ka sünnikoht ja -kuupäev ning võimaluse korral vanemate ees- ja perekonnanimed; juriidiliste isikute puhul – nende nimetus, juriidiline aadress ja/või asukoht;
e) punktis “d” nimetatud isikute esindajate olemasolul nende ees- ja perekonnanimed ning aadressid;
f) taotluse sisu ning muud selle täitmiseks vajalikud andmed;
g) kriminaalasjade puhul ka toimepandud teo kirjeldus ja kvalifikatsioon ning andmed kahju suuruse kohta, kui see teo tagajärjel tekitati.
2. Dokumendi kätteandmise taotluses tuleb samuti märkida saaja täpne aadress ja kätteantava dokumendi nimetus.
3. Taotlus peab olema allkirjastatud ja kinnitatud taotletava asutuse pitseriga.
Artikkel 8. Täitmise kord
1. Õigusabi osutamise korralduse täitmisel kohaldab taotletav asutus oma riigi õigusakte. Taotleva asutuse palvel võib ta kohaldada ka taotleva lepinguosalise menetlusnorme, kui need ei ole vastuolus taotletava lepinguosalise õigusaktidega.
2. Kui taotletav asutus ei ole pädev korraldust täitma, edastab ta selle pädevale asutusele ja teatab sellest taotlevale asutusele.
3. Taotleva asutuse palvel teatab taotletav asutus talle ja huvitatud isikutele õigeaegselt korralduse täitmise aja ja koha, et nad saaksid viibida korralduse täitmise juures vastavalt taotletava lepinguosalise õigusaktidele.
4. Kui korralduses nimetatud isiku täpne aadress on teadmata, võtab taotletav asutus vastavalt selle lepinguosalise õigusaktidele, kelle territooriumil ta asub, vajalikud meetmed aadressi kindlakstegemiseks.
5. Pärast korralduse täitmist tagastab taotletav asutus dokumendid taotlevale asutusele; juhul kui õigusabi ei saanud osutada, teatab ta samaaegselt asjaoludest, mis takistavad korralduse täitmist, ja tagastab dokumendid taotlevale asutusele.
Artikkel 9. Tunnistajate, kannatanute, tsiviilkostjate, nende esindajate, ekspertide väljavedu
1. Tunnistaja, kannatanu, tsiviilhageja, tsiviilkostja ja nende esindaja, samuti ekspert, kes taotletava lepinguosalise asutuse kätte toimetatud kutse alusel ilmub taotleva lepinguosalise justiitsasutusse, ei tohi, olenemata oma kodakondsusest, tema territooriumil kriminaal- ega haldusvastutusele võtta, vahi alla võtta ega karistada teo eest, mis on toime pandud enne tema riigipiiri ületamist. Selliseid isikuid ei tohi samuti vastutusele võtta, vahi alla võtta ega karistada seoses nende tunnistajate ütluste või ekspertarvamustega kriminaalasjas, mis on menetluse esemeks.
2. Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud isikud kaotavad selles lõikes ettenähtud tagatise, kui nad ei lahku taotleva lepinguosalise territooriumilt, kuigi neil on selleks võimalus enne 15 päeva möödumist päevast, mil neid üle kuulav õigusasutus teatab neile, et nende edasine kohalolek ei ole vajalik. Sellesse tähtaega ei arvata aega, mille jooksul need isikud ei saanud mitte oma süül taotleva lepinguosalise territooriumilt lahkuda.
3. Tunnistajale, eksperdile, samuti kannatanule ja tema seaduslikule esindajale hüvitab taotlev lepinguosaline kulud, mis on seotud sõidu ja viibimisega taotlevas riigis, samuti saamata jäänud töötasu töölt eemal oldud päevade eest; eksperdil on samuti õigus tasule ekspertiisi tegemise eest. Väljakutses tuleb märkida, milliseid makseid on kutsutud isikutel õigus saada; nende taotlusel maksab taotleva lepinguosalise õigusasutus ettemaksu vastavate kulude katteks.
4. Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud isikute, kes elavad ühe lepinguosalise territooriumil, kutsumine teise lepinguosalise õigusasutusse ei tohi sisaldada ähvardust sundvahendite kohaldamise kohta mitteilmumise korral.
Artikkel 10. Dokumentide kättetoimetamise korraldus
1. Taotletav õigusasutus toimetab dokumendid kätte vastavalt oma riigis kehtivale korrale, kui kättetoimetatavad dokumendid on kirjutatud tema keeles või vene keeles või varustatud tõlkega nendesse keeltesse. Vastasel juhul annab ta dokumendid üle saajale, kui too nõustub neid vabatahtlikult vastu võtma.
2. Kui dokumente ei saa kätte toimetada korralduses märgitud aadressil, võtab taotletav õigusasutus omal algatusel vajalikke meetmeid aadressi kindlakstegemiseks. Kui aadressi kindlakstegemine taotletava õigusasutuse poolt osutub võimatuks, teatab ta sellest taotlevale asutusele ja tagastab talle kättetoimetamisele kuuluvad dokumendid.
Artikkel 11. Dokumentide kättetoimetamise kinnitus
Dokumentide kättetoimetamine tõendatakse kinnituse abil, millele on alla kirjutanud isik, kellele dokument kätte toimetati, ja mis on kinnitatud taotleva asutuse ametliku pitseriga ning mis sisaldab kättetoimetamise kuupäeva ja dokumenti kätte toimetava asutuse töötaja allkirja, või selle asutuse poolt väljastatud muu dokumendiga, milles peavad olema märgitud kättetoimetamise viis, koht ja aeg.
Artikkel 12. Diplomaatiliste esinduste ja konsulaarasutuste volitused
1. Lepinguosalistel on õigus toimetada dokumente kätte oma kodanikele oma diplomaatiliste esinduste või konsulaarasutuste kaudu.
2. Lepinguosalistel on õigus oma pädevate asutuste ülesandel küsitleda oma kodanikke oma diplomaatiliste esinduste või konsulaarasutuste kaudu.
3. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel ei tohi kohaldada sundi ega sellega ähvardamist.
Artikkel 13. Dokumentide kehtivus
1. Dokumendid, mis on ühe lepinguosalise territooriumil valmistatud või tõestatud asutuse või selleks spetsiaalselt volitatud isiku poolt nende pädevuse piires ja kehtestatud vormis ning kinnitatud vapipitseriga, tunnustatakse teiste lepinguosaliste territooriumidel ilma erilise tõendamiseta.
2. Dokumendid, mida ühe lepinguosalise territooriumil käsitletakse ametlike dokumentidena, omavad teiste lepinguosaliste territooriumidel ametlike dokumentide tõendusjõudu.
Artikkel 14. Perekonnaseisudokumentide ja muude dokumentide edastamine
1. Lepinguosalised kohustuvad saatma üksteisele taotluse korral tõlkimata ja tasuta perekonnaseisuaktide registreerimise tõendeid otse lepinguosaliste perekonnaseisuaktide registreerimisasutuste kaudu, teavitades kodanikke dokumentide edastamisest.
2. Lepinguosalised kohustuvad saatma üksteisele taotluse korral tõlkimata ja tasuta haridusdokumente, tööstaaži tõendeid ja muid dokumente, mis puudutavad taotletava lepinguosalise kodanike ja teiste selle territooriumil elavate isikute isiklikke või varalisi õigusi ja huve.
Artikkel 15. Teave õigusküsimustes
Lepinguosaliste keskjustiisasutused annavad taotluse korral teineteisele teavet oma territooriumil kehtiva või kehtinud siseriikliku õiguse ja selle kohaldamise praktika kohta justiisasutuste poolt.
Artikkel 16. Aadresside ja muude andmete kindlakstegemine
1. Lepinguosalised osutavad taotluse korral vastavalt oma õigusaktidele teineteisele abi oma territooriumil elavate isikute aadresside kindlakstegemisel, kui see on vajalik nende kodanike õiguste teostamiseks. Sel juhul edastab taotlev Lepinguosaline talle teadaolevad andmed taotluses nimetatud isiku aadressi määramiseks.
2. Lepinguosaliste justiisasutused osutavad teineteisele abi taotletava Lepinguosalise territooriumil elavate isikute töökoha ja sissetulekute kindlakstegemisel, kelle vastu on taotleva Lepinguosalise justiisasutustes esitatud varalisi nõudeid tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades.
Artikkel 17. Keel
Käesoleva konventsiooni täitmisel suhtlevad Lepinguosaliste justiisasutused teineteisega Lepinguosaliste riigikeeltes või vene keeles. Kui dokumente täidetakse Lepinguosaliste riigikeeltes, lisatakse neile kinnitatud tõlked vene keelde.
Artikkel 18. Õigusabi osutamisega seotud kulud
Taotletav Lepinguosaline ei nõua õigusabi osutamise kulude hüvitamist. Lepinguosalised kannavad ise kõik kulud, mis tekivad õigusabi osutamisel nende territooriumil.
Artikkel 19. Õigusabi osutamisest keeldumine
Õigusabi taotlusest võib keelduda täielikult või osaliselt, kui sellise abi osutamine võib kahjustada suveräänsust või julgeolekut või on vastuolus taotletava Lepinguosalise õigusaktidega. Õigusabi taotlusest keeldumise korral teavitatakse taotlevat Lepinguosalist viivitamata keeldumise põhjustest.
II JAGU. ÕIGUSSUHTED TSIVIIL- JA PEREKONNAASJADES
I OSA. Pädevus
Artikkel 20. Üldsätted
1. Kui käesoleva jaotise II–V osas ei ole sätestatud teisiti, esitatakse hagid isikute vastu, kelle elukoht on ühe lepinguosalise territooriumil, sõltumata nende kodakondsusest, selle lepinguosalise kohtutesse, ning hagid juriidiliste isikute vastu esitatakse selle lepinguosalise kohtutesse, kelle territooriumil asub juriidilise isiku juhtorgan, tema esindus või filiaal.
Kui asjas osaleb mitu kostjat, kelle elu- või asukoht on erinevate lepinguosaliste territooriumidel, lahendatakse vaidlus hageja valikul ükskõik millise kostja elu- või asukohajärgses kohtus.
2. Lepinguosalise kohtud on pädevad ka juhtudel, kui tema territooriumil:
a) teostab kostja ettevõte (filiaal) kaubandus-, tööstus- või muud majandustegevust;
b) on täidetud või tuleb täielikult või osaliselt täita vaidluse esemeks olevast lepingust tulenev kohustus;
c) on hageja alaline elu- või asukoht hagis au, väärikuse ja ärilise maine kaitseks.
3. Hagides omandiõiguse ja muude asjaõiguste kohta kinnisvarale on eranditult pädevad kohtud vara asukohajärgses kohas.
Veose-, reisijate- ja pagasiveolepingust tulenevad hagid vedajate vastu esitatakse selle transpordiorganisatsiooni juhtkonna asukohajärgses kohtus, kellele esitati ettenähtud korras pretensioon.
Artikkel 21. Lepinguväline alluvus
1. Lepinguosaliste kohtud võivad asju arutada ka muudel juhtudel, kui poolte vahel on olemas kirjalik kokkulepe vaidluse nendele kohtutele üleandmiseks.
Samas ei saa poolte kokkuleppega muuta erandlikku pädevust, mis tuleneb artikli 20 punktist 3 ja muudest käesoleva jaotise II–V osas sätestatud normidest, samuti vastava lepinguosalise siseriiklikust õigusest.
2. Vaidluse üleandmise kokkuleppe olemasolul lõpetab kohus kostja avalduse alusel menetluse.
Artikkel 22. Kohtumenetluste vastastikune seos
1. Kui kahe lepinguosalise kohtutes algatatakse menetlus samade poolte vahel, samal esemel ja samadel alustel, lõpetab hiljem menetluse algatanud kohus menetluse.
2. Vastuhagi ja tasaarvestusnõue, mis tulenevad samast õigussuhtest kui põhihagi, kuuluvad läbivaatamisele kohtus, mis menetleb põhihagi.
Artikkel 22-1. Prokuröri osalemise taotlus tsiviilkohtumenetluses
Ühe lepinguosalise prokuröril on õigus pöörduda teise lepinguosalise prokuröri poole taotlusega algatada kohtus asi taotleva lepinguosalise kodanike õiguste ja seaduslike huvide kaitseks, osaleda selliste asjade läbivaatamisel või esitada kõrgema astme kohtule kassatsiooni- või eraprotests, samuti järelevalve korras protests selliste asjade kohtulahendite peale.
II osa. Isiklik seisund
Artikkel 23. Õigusvõime ja teovõime
1. Füüsilise isiku teovõime määratakse kindlaks selle lepinguosalise õigusaktidega, mille kodanik see isik on.
2. Kodakondsuseta isiku teovõime määratakse kindlaks selle riigi õiguse järgi, kus tal on alaline elukoht.
3. Juriidilise isiku õigusvõime määratakse kindlaks selle riigi õigusaktidega, mille seaduste alusel see asutati.
Artikkel 24. Piiratud teovõimega või teovõimetuks tunnistamine. Teovõime taastamine
1. Isiku piiratud teovõimega või teovõimetuks tunnistamise asjades, välja arvatud käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 ettenähtud juhtudel, on pädev selle lepinguosalise kohus, mille kodanik see isik on.
2. Kui ühe lepinguosalise kohtule saavad teatavaks alused tunnistada piiratud teovõimega või teovõimetuks tema territooriumil elav isik, kes on teise lepinguosalise kodanik, teatab ta sellest selle lepinguosalise kohtule, mille kodanik see isik on.
3. Kui lepinguosalise kohus, keda on teavitatud piiratud teovõimega või teovõimetuks tunnistamise alustest, ei alusta kolme kuu jooksul asja menetlemist ega esita oma arvamust, vaatab piiratud teovõimega või teovõimetuks tunnistamise asja läbi selle lepinguosalise kohus, kelle territooriumil see kodanik elab. Otsus isiku piiratud teovõimega või teovõimetuks tunnistamise kohta saadetakse selle lepinguosalise pädevale kohtule, kelle kodanik see isik on.
4. Käesoleva artikli lõigete 1–3 sätteid kohaldatakse vastavalt ka teovõime taastamisele.
Artikkel 25. Tundmatuks kadunuks tunnistamine ja surnuks kuulutamine. Surma fakti tuvastamine
1. Isiku tundmatuks kadunuks tunnistamise või surnuks kuulutamise asjades ning surma fakti tuvastamise asjades on pädevad lepinguosalise justiitsasutused, kelle kodanik isik viimastel andmetel elus olles oli, ning teiste isikute puhul – justiitsasutused viimase elukoha järgi.
2. Kummagi lepinguosalise justiitsasutused võivad tunnistada teise lepinguosalise kodaniku ja tema territooriumil elava muu isiku tundmatuks kadunuks või surnuks, samuti tuvastada tema surma fakti tema territooriumil elavate huvitatud isikute taotlusel, kelle õigused ja huvid põhinevad selle lepinguosalise õigusaktidel.
3. Tundmatuks kadunuks tunnistamise või surnuks kuulutamise asjade ning surma fakti tuvastamise asjade läbivaatamisel kohaldavad lepinguosaliste justiitsasutused oma riigi õigusakte.
III osa. Perekonnasjad
Artikkel 26. Abielu sõlmimine
Abielu sõlmimise tingimused määratakse kummagi tulevase abikaasa jaoks selle lepinguosalise õigusaktidega, kelle kodanik ta on, ning kodakondsuseta isikute puhul – selle lepinguosalise õigusaktidega, mis on nende alaline elukoht. Lisaks tuleb abielu sõlmimise takistuste osas järgida selle lepinguosalise õigusaktide nõudeid, kelle territooriumil abielu sõlmitakse.
Artikkel 27. Abikaasade õigussuhted
1. Abikaasade isiklikud ja varalised õigussuhted määratakse kindlaks selle Lepinguosalise seadusandluse järgi, mille territooriumil on nende ühine elukoht.
2. Kui üks abikaasadest elab ühe Lepinguosalise territooriumil ja mõlemal abikaasal on sama kodakondsus, määratakse nende isiklikud ja varalised õigussuhted kindlaks selle Lepinguosalise seadusandluse järgi, mille kodanikud nad on.
3. Kui üks abikaasadest on ühe Lepinguosalise kodanik ja teine – teise Lepinguosalise kodanik ning üks neist elab ühe, teine aga teise Lepinguosalise territooriumil, määratakse nende isiklikud ja varalised õigussuhted kindlaks selle Lepinguosalise seadusandluse järgi, mille territooriumil oli nende viimane ühine elukoht.
4. Kui käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud isikutel ei olnud Lepinguosaliste territooriumidel ühist elukohta, kohaldatakse selle Lepinguosalise seadusandlust, mille asutus asja läbi vaatab.
5. Abikaasade õigussuhted, mis puudutavad nende kinnisvara, määratakse kindlaks selle Lepinguosalise seadusandluse järgi, mille territooriumil see vara asub.
6. Abikaasade isiklike ja varaliste õigussuhete asjades on pädevad selle Lepinguosalise õigusasutused, mille seadusandlust kohaldatakse vastavalt käesoleva artikli lõigetele 1-3,5.
Artikkel 28. Abielu lahutamine
1. Abielu lahutamise asjades kohaldatakse selle Lepinguosalise seadusandlust, mille kodanikud on abikaasad avalduse esitamise ajal.
2. Kui üks abikaasadest on ühe Lepinguosalise kodanik ja teine – teise Lepinguosalise kodanik, kohaldatakse selle Lepinguosalise seadusandlust, mille asutus abielu lahutamise asja läbi vaatab.
Artikkel 29. Lepinguosaliste asutuste pädevus
1. Abielulahutuse asjades, juhul, mis on ette nähtud artikli 28 lõikes 1, on pädevad selle Lepinguosalise asutused, kelle kodanikud abikaasad avalduse esitamise ajal on. Kui avalduse esitamise ajal elavad mõlemad abikaasad teise Lepinguosalise territooriumil, on pädevad ka selle Lepinguosalise asutused.
2. Abielulahutuse asjades, juhul, mis on ette nähtud artikli 28 lõikes 2, on pädevad selle Lepinguosalise asutused, kelle territooriumil mõlemad abikaasad elavad. Kui üks abikaasadest elab ühe Lepinguosalise territooriumil ja teine teise Lepinguosalise territooriumil, on abielulahutuse asjades pädevad mõlema Lepinguosalise asutused, kelle territooriumil abikaasad elavad.
Artikkel 30. Abielu kehtetuks tunnistamine
1. Abielu kehtetuks tunnistamise asjades kohaldatakse selle Lepinguosalise õigusakte, mida vastavalt artiklile 26 abielu sõlmimisel kohaldati.
2. Asutuse pädevus abielu kehtetuks tunnistamise asjades määratakse kindlaks vastavalt artiklile 27.
Artikkel 31. Isaduse või emaduse tuvastamine ja vaidlustamine
Isaduse või emaduse tuvastamine ja vaidlustamine määratakse kindlaks selle Lepinguosalise õigusaktidega, kelle kodanik laps sünnijärgselt on.
Artikkel 32. Vanemate ja laste õigussuhted
1. Vanemate ja laste õigused ja kohustused, sealhulgas vanemate kohustused laste ülalpidamiseks, määratakse kindlaks selle Lepinguosalise õigusaktidega, kelle territooriumil on nende alaline ühine elukoht, ning alalise ühise elukoha puudumisel vanematel ja lastel määratakse nende vastastikused õigused ja kohustused kindlaks selle Lepinguosalise õigusaktidega, kelle kodanik laps on.
Hageja nõudel elatiskohustuste puhul kohaldatakse selle Lepinguosalise õigusakte, kelle territooriumil laps alaliselt elab.
2. Täisealiste laste ülalpidamiskohustused vanemate ees, samuti teiste pereliikmete ülalpidamiskohustused määratakse kindlaks lepinguosalise riigi õigusaktidega, mille territooriumil neil oli ühine elukoht. Ühise elukoha puudumisel määratakse sellised kohustused kindlaks lepinguosalise riigi õigusaktidega, mille kodanik on hageja.
3. Vanemate ja laste vahelisi õigussuhteid käsitlevates asjades on pädev lepinguosalise riigi kohus, mille õigusaktid kuuluvad kohaldamisele vastavalt käesoleva artikli lõigetele 1 ja 2.
4. Laste kasvatamisega seotud asjades tehtud kohtuotsuste täitmine toimub lepinguosalise riigi õigusaktidega kehtestatud korras, mille territooriumil laps elab.
5. Lepinguosalised riigid osutavad üksteisele abi kostja leidmisel elatise sissenõudmise asjades, kui on alust arvata, et kostja viibib teise lepinguosalise riigi territooriumil, ja kohus on teinud määruse tema tagaotsimiseks.
Artikkel 33. Eestkoste ja hooldus
1. Eestkoste või hoolduse seadmine või tühistamine toimub lepinguosalise riigi õigusaktide kohaselt, mille kodanik on isik, kelle suhtes eestkoste või hooldus seatakse.
2. Eestkostja ja hooldaja ning eestkoste või hoolduse all oleva isiku vahelisi õigussuhteid reguleeritakse lepinguosalise riigi õigusaktidega, mille asutus määras eestkostja või hooldaja.
3. Kohustus rakendada eestkostet või hooldust kehtestatakse lepinguosalise riigi õigusaktidega, mille kodanik on isik, kes määratakse eestkostjaks või hooldajaks.
4. Eestkostjaks või hooldajaks isikule, kes on ühe lepinguosalise riigi kodanik, võib määrata teise lepinguosalise riigi kodaniku, kui ta elab selle riigi territooriumil, kus eestkostet või hooldust teostatakse.
Artikkel 34. Lepinguosaliste riikide asutuste pädevus eestkoste ja hoolduse küsimustes
Eestkoste või hoolduse seadmise või tühistamise asjades on pädevad selle Lepinguosalise asutused, kelle kodanik on isik, kelle suhtes eestkoste või hooldus seatakse või tühistatakse, kui käesolevast konventsioonist ei tulene teisiti.
Artikkel 35. Eestkoste- ja hooldusmeetmete võtmise kord
1. Kui on vaja võtta eestkoste- või hooldusmeetmeid ühe Lepinguosalise kodaniku huvides, kelle alaline elukoht, viibimiskoht või vara asub teise Lepinguosalise territooriumil, teatab selle Lepinguosalise asutus viivitamata artikli 34 kohaselt pädevale asutusele.
2. Kiireloomulistel juhtudel võib teise Lepinguosalise asutus võtta vajalikud meetmed vastavalt oma seadusandlusele. Samas on ta kohustatud sellest viivitamata teatama artikli 34 kohaselt pädevale asutusele. Need meetmed jäävad kehtima kuni artiklis 34 nimetatud asutus teeb teistsuguse otsuse.
Artikkel 36. Eestkoste või hoolduse üleandmise kord
1. Artikli 34 kohaselt pädev asutus võib eestkoste või hoolduse üle anda teise Lepinguosalise asutusele juhul, kui eestkostel või hooldusel oleval isikul on selle Lepinguosalise territooriumil elukoht, viibimiskoht või vara. Eestkoste või hoolduse üleandmine jõustub hetkest, mil taotletud asutus võtab eestkoste või hoolduse enda peale ja teatab sellest taotlevale asutusele.
2. Asutus, kes on käesoleva artikli lõike 1 kohaselt eestkoste ja hoolduse enda peale võtnud, teostab neid vastavalt oma riigi seadusandlusele.
Artikkel 37. Lapsendamine
1. Lapsendamise või selle tühistamise suhtes kohaldatakse selle Lepinguosalise seadusandlust, kelle kodanik on lapsendaja lapsendamise või selle tühistamise avalduse esitamise ajal.
2. Kui laps on teise lepinguosalise kodanik, on lapsendamiseks või selle tühistamiseks vaja seadusliku esindaja ja pädeva riigiorgani nõusolekut, samuti lapse nõusolekut, kui see on nõutav selle lepinguosalise õigusaktide kohaselt, mille kodanik ta on.
3. Kui lapse lapsendavad abikaasad, kellest üks on ühe lepinguosalise kodanik ja teine teise lepinguosalise kodanik, tuleb lapsendamine või selle tühistamine läbi viia vastavalt mõlema lepinguosalise õigusaktides sätestatud tingimustele.
4. Lapsendamise või selle tühistamise asjades on pädev selle lepinguosalise asutus, mille kodanik lapsendaja on lapsendamise või selle tühistamise avalduse esitamise ajal, ning käesoleva artikli lõikes 3 ettenähtud juhul on pädev selle lepinguosalise asutus, mille territooriumil abikaasadel on või oli viimane ühine elu- või viibimiskoht.
IV osa. Varalised õigussuhted
Artikkel 38. Omandiõigus
1. Omandiõigus kinnisvarale määratakse kindlaks selle lepinguosalise õigusaktide kohaselt, mille territooriumil kinnisvara asub. Küsimus, milline vara on kinnisvara, lahendatakse vastavalt selle riigi õigusaktidele, mille territooriumil see vara asub.
2. Omandiõigus riiklikesse registritesse kantavatele sõidukitele määratakse kindlaks selle lepinguosalise õigusaktide kohaselt, mille territooriumil asub sõiduki registreerinud asutus.
3. Omandiõiguse või muu asjaõiguse tekkimine ja lõppemine varale määratakse kindlaks selle lepinguosalise õigusaktide kohaselt, mille territooriumil vara asus ajal, mil toimus tegu või muu asjaolu, mis oli sellise õiguse tekkimise või lõppemise aluseks.
4. Tehingu esemeks oleva vara omandiõiguse või muu asjaõiguse tekkimine ja lõppemine määratakse kindlaks tehingu toimumise koha õigusaktide alusel, kui poolte kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti.
Artikkel 39. Tehingu vorm
1. Tehingu vorm määratakse kindlaks selle toimumise koha õigusaktide alusel.
2. Kinnisvara ja sellega seotud õiguste tehingu vorm määratakse kindlaks selle Lepinguosalise õigusaktide alusel, kelle territooriumil selline vara asub.
Artikkel 40. Volikiri
Volikirja vorm ja kehtivusaeg määratakse kindlaks selle Lepinguosalise õigusaktide alusel, kelle territooriumil selline vara asub.
Artikkel 41. Poolte õigused ja kohustused tehingust
Poolte õigused ja kohustused tehingust määratakse kindlaks tehingu toimumise koha õigusaktide alusel, kui poolte kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti.
Artikkel 42. Kahju hüvitamine
1. Kahju hüvitamise kohustused, välja arvatud lepingutest ja muudest õiguspärastest tegudest tulenevad kohustused, määratakse kindlaks selle Lepinguosalise õigusaktide alusel, kelle territooriumil toimus tegu või muu asjaolu, mis oli aluseks kahju hüvitamise nõudele.
2. Kui kahju tekitaja ja kannatanu on ühe ja sama Lepinguosalise kodanikud, kohaldatakse selle Lepinguosalise õigusakte.
3. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjades on pädev selle Lepinguosalise kohus, kelle territooriumil toimus tegu või muu asjaolu, mis oli aluseks kahju hüvitamise nõudele. Kannatanu võib esitada hagi ka selle Lepinguosalise kohtusse, kelle territooriumil on kostja elukoht.
Artikkel 43. Hagimenetlus
Hagimenetluse küsimused lahendatakse vastava õigussuhte reguleerimiseks kohaldatavate õigusaktide alusel.
V osa. Pärimine
Artikkel 44. Võrdsuse põhimõte
Iga Lepinguosalise kodanikud võivad pärida teiste Lepinguosaliste territooriumidel vara või õigusi seaduse või testamendi alusel samadel tingimustel ja samas ulatuses kui selle Lepinguosalise kodanikud.
Artikkel 45. Pärimisõigus
1. Pärimisõigus vara suhtes, välja arvatud käesoleva artikli punktis 2 ettenähtud juhul, määratakse selle Lepinguosalise seadusandluse järgi, kelle territooriumil oli pärandajal viimane alaline elukoht.
2. Kinnisvara pärimisõigus määratakse selle Lepinguosalise seadusandluse järgi, kelle territooriumil see vara asub.
Artikkel 46. Pärandi üleminek riigile
Kui pärimisel kohaldatava Lepinguosalise seadusandluse kohaselt on pärijaks riik, siis vallas pärandvara läheb üle sellele Lepinguosalisele, kelle kodanik pärandaja surma hetkel on, ja kinnisasi läheb üle sellele Lepinguosalisele, kelle territooriumil see asub.
Artikkel 47. Testament
Isiku võime koostada ja tühistada testamenti, samuti testamendi ja selle tühistamise vorm määratakse selle riigi õiguse järgi, kus testaatoril oli elukoht akti koostamise ajal. Kuid testamenti või selle tühistamist ei saa tunnistada kehtetuks vormi mittejärgimise tõttu, kui viimane vastab selle koha õiguse nõuetele, kus see koostati.
Artikkel 48. Pärimisasjade pädevus
1. Vallasvara pärimisasjade menetlemine on pädevad läbi viima selle Lepinguosalise asutused, kelle territooriumil oli pärandajal elukoht oma surma hetkel.
2. Kinnisvara pärimisasjade menetlemine on pädevad läbi viima selle Lepinguosalise asutused, kelle territooriumil vara asub.
3. Käesoleva artikli punktide 1 ja 2 sätteid kohaldatakse ka pärimisasjade menetlemisega seotud vaidluste lahendamisel.
Artikkel 49. Diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse pädevus pärimisasjades
Pärimisasjades, sealhulgas pärimisvaidlustes, on kummagi lepinguosalise diplomaatilised esindused või konsulaarasutused pädevad esindama (välja arvatud pärandist loobumise õigus) ilma erivolituseta teiste lepinguosaliste asutustes oma riigi kodanikke, kui need puuduvad või ei ole määranud esindajat.
Artikkel 50. Pärandi kaitse meetmed
1. Lepinguosaliste asutused võtavad vastavalt oma seadusandlusele vajalikud meetmed nende territooriumil teiste lepinguosaliste kodanike poolt jäetud pärandi kaitse tagamiseks või selle haldamiseks.
2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt võetud meetmetest teatatakse viivitamatult selle lepinguosalise diplomaatilisele esindusele või konsulaarasutusele, kelle kodanik pärandaja on. Nimetatud esindus või asutus võib osaleda nende meetmete rakendamises.
3. Pärimisasjas menetluse läbiviimiseks pädeva justiitsasutuse, samuti diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse taotlusel võib käesoleva artikli lõike 1 kohaselt võetud meetmeid muuta, tühistada või edasi lükata.
III JAGU. OTSUSTE TUNNUSTAMINE JA TÄITMINE
Artikkel 51. Otsuste tunnustamine ja täitmine
Kumbki lepinguosaline tunnustab ja täidab käesolevas konventsioonis ettenähtud tingimustel järgmisi teiste lepinguosaliste territooriumil tehtud otsuseid:
a) justiitsasutuste otsused tsiviil- ja perekonnaasjades, sealhulgas nendes asjades kohtu poolt kinnitatud kokkulepped ja notariaalsed aktid rahaliste kohustuste kohta (edaspidi – otsused);
b) kohtute otsused kriminaalasjades kahju hüvitamise kohta.
Artikkel 52. Täitmist mittevajavate otsuste tunnustamine
1. Kummagi lepinguosalise justiitsasutuste poolt tehtud ja jõustunud otsused, mis oma olemuselt ei vaja täitmist, tunnustatakse teiste lepinguosaliste territooriumil ilma erimenetluseta tingimusel, et:
a) taotletava lepinguosalise õigusasutused ei ole varem selles asjas teinud jõustunud otsust;
b) asi ei kuulu käesoleva konventsiooni kohaselt, ja juhtudel, mida see ei hõlma, vastavalt selle lepinguosalise seadusandlusele, kelle territooriumil otsus tuleb tunnustada, selle lepinguosalise õigusasutuste ainupädevusse.
2. Käesoleva artikli lõike 1 sätteid kohaldatakse ka eestkoste- ja hooldusõiguse otsustele, samuti abielulahutuse otsustele, mille on teinud asutused, kes on pädevad vastavalt selle lepinguosalise seadusandlusele, kelle territooriumil otsus tehti.
Artikkel 53. Taotlus otsuse sundtäitmise lubamiseks
1. Taotlus otsuse sundtäitmise lubamiseks esitatakse selle lepinguosalise pädevale kohtule, kus otsus tuleb täita. Selle võib esitada ka kohtule, kes tegi otsuse esimeses astmes. See kohus suunab taotluse kohtule, kes on pädev taotluse üle otsustama.
2. Taotlusele lisatakse:
a) otsus või selle kinnitatud ärakiri, samuti ametlik dokument selle kohta, et otsus on jõustunud ja kuulub täitmisele või et see kuulub täitmisele enne jõustumist, kui see ei tulene otsusest endast;
b) dokument, millest nähtub, et pool, kelle vastu otsus tehti ja kes protsessis ei osalenud, kutsuti nõuetekohaselt ja õigeaegselt kohtusse, ning tema protsessuaalse teovõimetuse korral oli ta nõuetekohaselt esindatud;
c) dokument, mis kinnitab otsuse osalist täitmist selle saatmise ajal;
d) dokument, mis kinnitab poolte kokkulepet lepingulise alluvuse korral.
3. Taotlus otsuse sundtäitmise lubamiseks ja sellele lisatud dokumendid varustatakse kinnitatud tõlkega taotletava lepinguosalise keelde või vene keelde.
Artikkel 54. Otsuste tunnustamise ja sundtäitmise kord
1. Avaldused artiklis 51 ettenähtud otsuste tunnustamiseks ja sundtäitmise lubamiseks vaatavad läbi selle Lepinguosalise kohtud, kelle territooriumil sundtäitmine tuleb läbi viia.
2. Kohus, kes menetleb avaldust otsuse tunnustamiseks ja sundtäitmise lubamiseks, piirdub selle kindlakstegemisega, et käesolevas konventsioonis ettenähtud tingimused on täidetud. Kui tingimused on täidetud, teeb kohus otsuse sundtäitmise kohta.
3. Sundtäitmise kord määratakse kindlaks selle Lepinguosalise õigusaktidega, kelle territooriumil sundtäitmine tuleb läbi viia.
Artikkel 55. Otsuste tunnustamisest ja täitmisest keeldumine
Artiklis 52 ettenähtud otsuste tunnustamisest ja sundtäitmise loa andmisest võib keelduda juhtudel, kui:
a) vastavalt selle Lepinguosalise õigusaktidele, kelle territooriumil otsus tehti, ei ole see jõustunud või ei kuulu täitmisele, välja arvatud juhul, kui otsus kuulub täitmisele enne jõustumist;
b) kostja ei osalenud menetluses seetõttu, et talle või tema volitatud isikule ei olnud õigeaegselt ja nõuetekohaselt kätte toimetatud kohtukutset;
c) asjas samade poolte vahel, samal esemel ja samal alusel on selle Lepinguosalise territooriumil, kus otsus tuleb tunnustada ja täita, varem tehtud jõustunud kohtuotsus või on olemas kolmanda riigi kohtu tunnustatud otsus või kui selle Lepinguosalise asutus oli varem algatanud menetluse antud asjas;
d) vastavalt käesoleva konventsiooni sätetele ning juhtudel, mida see ei hõlma, vastavalt selle Lepinguosalise õigusaktidele, kelle territooriumil otsus tuleb tunnustada ja täita, kuulub asi tema asutuse ainupädevusse;
e) puudub dokument, mis kinnitab poolte kokkulepet lepingulise kohtualluvuse kohta;
f) on möödunud sundtäitmise aegumistähtaeg, mis on ette nähtud selle Lepinguosalise õigusaktidega, kelle kohus täidab ülesandeid.
IV jagu. ÕIGUSABI JA ÕIGUSSUHTED KRIMINAALASJADES
1. osa. Väljaandmine
Artikkel 56. Väljaandmise kohustus
1. Lepinguosalised kohustuvad käesolevas konventsioonis ettenähtud tingimustel andma taotluse korral üksteisele välja isikuid, kes viibivad nende territooriumil, et võtta nad kriminaalvastutusele või viia täitmisele kohtuotsus.
2. Väljaandmine kriminaalvastutusele võtmiseks toimub selliste tegude eest, mis on taotleva ja taotletava lepinguosalise seaduste kohaselt karistatavad ja mille toimepanemise eest on ette nähtud karistus vähemalt üheaastase vangistusena või rangem karistus.
3. Väljaandmine kohtuotsuse täitmisele viimiseks toimub selliste tegude eest, mis on taotleva ja taotletava lepinguosalise õigusaktide kohaselt karistatavad ja mille toimepanemise eest on isik, kelle väljaandmist nõutakse, mõistetud vangistusele vähemalt kuueks kuuks või rangemale karistusele.
Artikkel 57. Väljaandmisest keeldumine
1. Väljaandmist ei toimu, kui:
a) isik, kelle väljaandmist nõutakse, on taotletava lepinguosalise kodanik;
b) taotluse saamise ajal ei saa taotletava lepinguosalise õigusaktide kohaselt algatada kriminaalmenetlust või viia kohtuotsust täitmisele aegumistähtaja möödumise või muu seadusliku aluse tõttu;
c) isiku, kelle väljaandmist nõutakse, suhtes on taotletava lepinguosalise territooriumil sama kuriteo eest tehtud jõustunud kohtuotsus või otsus menetluse lõpetamise kohta;
d) kuritegu on taotleva või taotletava lepinguosalise õigusaktide kohaselt eraisiku süüdistuse korras (kannatanu avalduse alusel) menetletav.
2. Väljaandmisest võib keelduda, kui kuritegu, millega seoses väljaandmist nõutakse, on toime pandud taotletava lepinguosalise territooriumil.
3. Väljaandmisest keeldumise korral tuleb taotlevat lepinguosalist teavitada keeldumise põhjustest.
Artikkel 58. Väljaandmise nõue
1. Väljaandmise nõue peab sisaldama järgmisi andmeid:
a) taotleva ja taotletava asutuse nimetus;
b) teo tegelike asjaolude kirjeldus ja taotleva lepinguosalise seaduse tekst, mille alusel seda tegu tunnustatakse kuriteona, koos viitega selle seadusega ette nähtud karistusmeetmele;
c) väljaandmisele kuuluva isiku perekonnanimi, eesnimi, isanimi, sünniaasta, kodakondsus, elu- või viibimiskoht, võimaluse korral – välimuse kirjeldus, foto, sõrmejäljed ja muud andmed tema isiku kohta;
d) andmed kuriteoga tekitatud kahju suuruse kohta.
2. Kriminaalmenetluse alustamiseks esitatavale väljaandmise nõudele tuleb lisada kinnitatud ärakiri vahistamismäärusest.
3. Kohtuotsuse täitmiseks esitatavale väljaandmise nõudele tuleb lisada kinnitatud ärakiri kohtuotsusest koos märkega selle jõustumise kohta ja karistusseaduse sätte tekst, mille alusel isik süüdi mõisteti. Kui süüdimõistetu on juba kandnud osa karistusest, teatatakse ka andmed selle kohta.
4. Väljaandmise nõuded ja neile lisatud dokumendid koostatakse vastavalt artikli 17 sätetele.
Artikkel 59. Täiendavad andmed
1. Kui väljaandmise nõue ei sisalda kõiki vajalikke andmeid, võib taotletav lepinguosaline nõuda täiendavaid andmeid, mille esitamiseks määrab ta tähtajaks kuni üks kuu. Seda tähtaega võib taotleva lepinguosalise taotlusel pikendada veel kuni ühe kuu võrra.
2. Kui taotlev lepinguosaline ei esita kehtestatud tähtaja jooksul täiendavaid andmeid, peab taotletav lepinguosaline vabastama vahi alla võetud isiku.
Artikkel 60. Väljaandmiseks tagaotsimine ja vahistamine
Väljaandmise nõude saamisel võtab taotletav lepinguosaline viivitamata meetmeid väljaandmist nõutava isiku tagaotsimiseks ja vahistamiseks, välja arvatud juhtudel, kui väljaandmist ei saa teostada.
Artikkel 61. Vahistamine või kinnipidamine enne väljaandmise nõude saamist
1. Isik, kelle väljaandmist nõutakse, võib taotluse alusel võtta vahi alla ka enne väljaandmistaotluse saamist. Taotluses peab olema viide vahistamismäärusele või jõustunud kohtuotsusele ning märge selle kohta, et väljaandmistaotlus esitatakse täiendavalt. Taotlus vahi alla võtmiseks enne väljaandmistaotluse saamist võib edastada posti, telegraafi, teleksi või telefaksi teel.
2. Isiku võib kinni pidada ka ilma käesoleva artikli lõikes 1 ettenähtud taotluseta, kui on seaduses sätestatud alused kahtlustada, et ta on toime pannud teise lepinguosalise territooriumil kuriteo, mis toob kaasa väljaandmise.
3. Vahi alla võtmisest või kinnipidamisest enne väljaandmistaotluse saamist tuleb viivitamata teavitada teist lepinguosalist.
Artikkel 61-1. Isiku tagaotsimine enne väljaandmistaotluse saamist
1. Lepinguosalised viivad ülesandel läbi isiku tagaotsimist enne tema väljaandmistaotluse saamist, kui on alust arvata, et see isik võib viibida taotletava lepinguosalise territooriumil.
2. Tagaotsimise ülesanne koostatakse vastavalt artikli 7 sätetele ning see peab sisaldama võimalikult täielikku kirjeldust tagaotsitavast isikust koos muu teabega, mis võimaldab tuvastada tema asukohta, palvet võtta ta vahi alla koos märkega, et selle isiku väljaandmistaotlus esitatakse.
3. Tagaotsimise ülesandele lisatakse kinnitatud ärakiri pädeva asutuse otsusest vahi alla võtmise kohta või jõustunud kohtuotsusest, andmed kandmata karistusosa kohta, samuti foto ja sõrmejäljed (kui need on olemas).
4. Tagaotsitava isiku vahi alla võtmisest või muudest tagaotsimise tulemustest teavitatakse viivitamata taotlevat lepinguosalist.
Artikkel 61-2. Vahi all pidamise tähtaja arvutamine
Kinnipidamise aeg isikul, kes on võetud vahi alla vastavalt käesoleva konventsiooni artiklitele 60, 61, 61-1, arvatakse tema väljaandmise korral sisse kinnipidamise üldisesse tähtaega, mis on ette nähtud selle Lepinguosalise õigusaktidega, kellele see isik välja antakse.
Artikkel 62. Kinnipeetud või vahi alla võetud isiku vabastamine
1. Vahi alla võetud isik vastavalt artikli 61 lõikele 1 ja artiklile 61-1 tuleb vabastada, kui taotlev Lepinguosaline teatab vajadusest see isik vabastada või kui väljaandmistaotlus koos kõigi sellele lisatud dokumentidega, mis on ette nähtud artiklis 58, ei ole taotletaval Lepinguosalisel laekunud neljakümne päeva jooksul alates vahi alla võtmisest.
2. Kinnipeetud isik vastavalt artikli 61 lõikele 2 tuleb vabastada, kui taotlust tema vahi alla võtmiseks vastavalt artikli 61 lõikele 1 ei laeku õigusaktidega kinnipidamiseks ette nähtud tähtaja jooksul.
Artikkel 63. Väljaandmise edasilükkamine
Kui isik, kelle väljaandmist nõutakse, on võetud kriminaalvastutusele või mõistetud süüdi teises kuriteos taotletava Lepinguosalise territooriumil, võib tema väljaandmist edasi lükata kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni, kohtuotsuse täitmiseni või karistusest vabastamiseni.
Artikkel 64. Ajutine väljaandmine
1. Kui artiklis 63 ette nähtud väljaandmise edasilükkamine võib kaasa tuua kriminaalvastutusele võtmise aegumistähtaja möödumise või kahjustada kuriteo uurimist, võib isik, kelle väljaandmist taotluse alusel nõutakse, anda ajutiselt välja.
2. Ajutiselt välja antud isik tuleb tagastada pärast kriminaalasjas toimingu tegemist, milleks ta välja anti, kuid mitte hiljem kui kolme kuu jooksul alates isiku üleandmise päevast. Põhjendatud juhtudel võib tähtaega pikendada.
Artikkel 65. Väljaandmistaotluste konflikt
Kui väljaandmistaotlused laekuvad mitmelt riigilt, otsustab taotletav Lepinguosaline iseseisvalt, milline neist taotlustest tuleb rahuldada.
Artikkel 66. Välja antud isiku kriminaalvastutusele võtmise piirid
1. Ilma taotletava lepinguosalise nõusolekuta ei tohi välja antud isikut võtta kriminaalvastutusele ega karistada enne tema väljaandmist toime pandud kuriteo eest, mille eest teda ei välja antud.
2. Ilma taotletava lepinguosalise nõusolekuta ei tohi isikut välja anda ka kolmandale riigile.
3. Taotletava lepinguosalise nõusolekut ei nõuta, kui välja antud isik ei lahku ühe kuu jooksul pärast kriminaalmenetluse lõppemist või süüdimõistmise korral ühe kuu jooksul pärast karistuse kandmist või sellest vabastamist taotleva lepinguosalise territooriumilt või kui ta naaseb sinna vabatahtlikult. Sellesse tähtaega ei arvestata aega, mille jooksul välja antud isik ei saanud taotleva lepinguosalise territooriumilt lahkuda.
Artikkel 67. Välja antud isiku üleandmine
Taotletav lepinguosaline teatab taotlevale lepinguosalisele väljaandmise koha ja aja. Kui taotlev lepinguosaline ei võta väljaandmisele kuuluvat isikut vastu 15 päeva jooksul pärast kindlaksmääratud üleandmise kuupäeva, tuleb see isik vahi alt vabastada.
Artikkel 67-1. Korduv kinnipidamine või vahi alla võtmine
Isiku vabastamine vastavalt artikli 59 lõikele 2, artikli 62 lõigetele 1 ja 2 ning artiklile 67 ei takista tema korduvat kinnipidamist ja vahi alla võtmist nõutava isiku väljaandmise eesmärgil, kui hiljem saabub väljaandmistaotlus.
Artikkel 68. Korduv väljaandmine
Kui välja antud isik hoidub kõrvale kriminaalmenetlusest või karistuse kandmisest ja naaseb taotletava lepinguosalise territooriumile, tuleb ta uue taotluse alusel välja anda ilma artiklites 58 ja 59 nimetatud materjale esitamata.
Artikkel 69. Teatamine kriminaalasja menetluse tulemustest
Lepinguosalised teatavad üksteisele nendele välja antud isiku suhtes toimuva kriminaalasja menetluse tulemustest. Taotluse korral saadetakse ka lõpliku otsuse koopia.
Artikkel 70. Transiitvedu
1. Lepinguosaline lubab teise Lepinguosalise taotlusel oma territooriumil transiitvedu isikutele, kes on välja antud teisele Lepinguosalisele või ajutiselt üle antud kolmanda riigi poolt.
2. Sellise veo lubamise taotlust menetletakse samas korras nagu väljaandmise nõuet.
3. Taotletud Lepinguosaline lubab transiitvedu viisil, mida ta peab kõige otstarbekamaks.
Artikkel 71. Väljaandmise ja transiitveoga seotud kulud
Väljaandmise või ajutise üleandmisega seotud kulud kannab Lepinguosaline, kelle territooriumil need tekkisid, ning transiitveoga seotud kulud kannab Lepinguosaline, kes esitas taotluse sellise veo lubamiseks.
1. Iga Lepinguosaline kohustub teise Lepinguosalise ülesandel viima läbi oma seadusandluse kohaselt kriminaalmenetlust oma kodanike suhtes, keda kahtlustatakse kuriteo toimepanemises taotleva Lepinguosalise territooriumil. 2. Kui kuritegu, mille alusel on menetlus algatatud, toob kaasa tsiviilõiguslikke nõudeid isikutelt, kes on kuriteost kahju kannatanud, vaadatakse need nõuded kahju hüvitamise taotluse olemasolul läbi käesolevas asjas. 1. Ülesanne kriminaalmenetluse läbiviimiseks peab sisaldama: a) taotleva asutuse nimetust; b) teo kirjeldust, millega seoses on ülesanne menetluse läbiviimiseks saadetud; c) võimalikult täpset aja ja koha märkimist, kus tegu toime pandi; d) taotleva Lepinguosalise seaduse sätte teksti, mille alusel tegu loetakse kuriteoks, samuti muude seadusandlike normide tekste, mis on asja menetlemisel olulise tähtsusega; e) kahtlustatava isiku perekonna- ja eesnime, tema kodakondsust ning muid andmeid tema isiku kohta; e) kannatanute avaldused kriminaalasjades, mida algatatakse kannatanu avalduse alusel, ja kahju hüvitamise avaldused; g) kuriteoga tekitatud kahju suuruse märkimine. Taotlusele lisatakse taotleva lepinguosalise käsutuses olevad kriminaalmenetluse materjalid, samuti tõendid. 2. Kui taotlev lepinguosaline saadab algatatud kriminaalasja, jätkab taotletav lepinguosaline selle asja uurimist vastavalt oma seadusandlusele. Iga toimikus olev dokument peab olema kinnitatud taotleva lepinguosalise pädeva õigusasutuse pitseriga. 3. Taotlus ja sellele lisatud dokumendid koostatakse vastavalt artikli 18 sätetele. 4. Kui süüdistatav on taotluse saatmise ajal kriminaalvastutusele võtmiseks vahi all taotleva lepinguosalise territooriumil, toimetatakse ta taotletava lepinguosalise territooriumile. Taotletav lepinguosaline on kohustatud teavitama taotlevat lepinguosalist lõplikust otsusest. Taotleva lepinguosalise palvel saadetakse lõpliku otsuse koopia. Kui lepinguosalisele saadeti vastavalt artiklile 72 taotlus kriminaalvastutusele võtmiseks pärast kohtuotsuse jõustumist või pärast seda, kui taotletava lepinguosalise asutus tegi muu lõpliku otsuse, ei saa taotleva lepinguosalise asutused algatada kriminaalasja ning nende algatatud asi ei kuulu lõpetamisele. Kumbki lepinguosaline võtab kuritegude uurimisel ja kriminaalasjade kohtulikul läbivaatamisel arvesse lepinguosaliste seadusandlusega ette nähtud vastutust kergendavaid asjaolusid, olenemata sellest, millise lepinguosalise territooriumil need tekkisid. Isiku eriti ohtlikuks retsidivistiks tunnistamise, kuriteo toimepanemise korduvuse ja tingimisi süüdimõistmise, karistuse täitmise edasilükkamise või tingimisi ennetähtaegse vabastamisega seotud kohustuste rikkumise faktide tuvastamise küsimuste lahendamisel võivad Lepinguosaliste justiitsasutused tunnustada ja arvesse võtta endise NSV Liidu ja selle koosseisu kuulunud liiduvabariikide kohtute (tribunalide) ning Lepinguosaliste kohtute poolt tehtud kohtuotsuseid. Kui ühte isikut või isikute gruppi süüdistatakse mitme kuriteo toimepanemises, mille asjad kuuluvad kahe või enama Lepinguosalise kohtute alluvusse, on nende läbivaatamiseks pädev selle Lepinguosalise kohus, kelle territooriumil eeluurimine lõpetati. Sel juhul vaadatakse asi läbi selle Lepinguosalise menetlusreeglite kohaselt. 1. Lepinguosalised kohustuvad taotluse korral üksteisele üle andma: a) esemeid, mida kasutati kuriteo toimepanemisel, mis toob kaasa isiku väljaandmise vastavalt käesolevale konventsioonile, sealhulgas kuriteo riistad; esemeid, mis omandati kuriteo tulemusena või tasuna selle eest, või esemeid, mille kurjategija sai vastutasuks sel viisil omandatud esemete eest; b) esemeid, mis võivad omada tähtsust tõenditena kriminaalasjas; need esemed antakse üle ka juhul, kui kurjategija väljaandmist ei saa teostada tema surma, põgenemise või muude asjaolude tõttu. 2. Kui taotletud Lepinguosalisel on käesoleva artikli esimeses lõikes nimetatud esemeid vaja tõenditena kriminaalasjas, võib nende üleandmist edasi lükata kuni asja menetluse lõpetamiseni. 3. Kolmandate isikute õigused üleantud esemetele jäävad kehtima. Pärast asja menetluse lõpetamist tuleb need esemed tasuta tagastada Lepinguosalisele, kes need üle andis. 1. Kui on vaja ülekuulata tunnistaja või kannatanuna isik, kes viibib vahi all või kannab vabadusekaotust teise Lepinguosalise territooriumil, samuti viia läbi muid uurimistoiminguid tema osavõtul, võib see isik, olenemata tema kodakondsusest, huvitatud Lepinguosalise põhjendatud taotlusel taotluse saanud Lepinguosalise peaprokuröri (prokuröri) otsusega ajutiselt üle anda, tingimusel et teda peetakse kinni ja ta tagastatakse kindlaksmääratud tähtajaks. 2. Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud isiku ajutise üleandmise taotlus koostatakse vastavalt artikli 7 sätetele ja peab sisaldama ka märget aja kohta, mille jooksul on vaja selle isiku viibimist taotlevas Lepinguosalises. 3. Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud isiku ajutist üleandmist ei toimu: a) kui tema nõusolekut selliseks üleandmiseks ei ole saadud; b) kui tema kohalolek on vajalik eeluurimisel või kohtumenetluses taotluse saanud Lepinguosalise territooriumil; c) kui selline üleandmine võib kaasa tuua selle isiku vahi all pidamise või vabadusekaotuse kandmise kehtestatud tähtaegade rikkumise. 4. Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud isiku suhtes kohaldatakse artikli 9 lõikes 1 ette nähtud tagatisi. 1. Kumbki Lepinguosaline teatab igal aastal teistele Lepinguosalistele andmeid oma kohtute poolt vastava Lepinguosalise kodanike suhtes tehtud ja jõustunud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, edastades samal ajal ka olemasolevad süüdimõistetute sõrmejäljed. 2. Kumbki Lepinguosaline annab teistele Lepinguosalistele nende taotlusel tasuta andmeid isikute karistusregistri kohta, kes on varem tema kohtute poolt süüdi mõistetud, kui neid isikuid võetakse kriminaalvastutusele taotleva Lepinguosalise territooriumil. Väljaandmise ja kriminaalvastutusele võtmise küsimustes suhtlevad lepinguosaliste peaprokurörid (prokurörid). Menetluslike ja muude toimingute täitmise küsimustes, mis nõuavad prokuröri (kohtu) sanktsiooni, suhtlevad prokuratuuriorganid lepinguosaliste peaprokuröride (prokuröride) kehtestatud korras. Käesoleva konventsiooni kohaldamisel tekkivad küsimused lahendavad lepinguosaliste pädevad asutused vastastikusel kokkuleppel. Käesolev konventsioon ei mõjuta muude rahvusvaheliste lepingute sätteid, mille osalisteks lepinguosalised on. 1. Käesolev konventsioon kuulub ratifitseerimisele selle allkirjastanud riikide poolt. Ratifitseerimiskirjad antakse hoiule Valgevene Vabariigi valitsusele, kes täidab käesoleva konventsiooni depositaari ülesandeid. 2. Käesolev konventsioon jõustub kolmekümnendal päeval, arvates kolmanda ratifitseerimiskirja depositaarile hoiuleandmise päevast. Riigi jaoks, mille ratifitseerimiskiri antakse depositaarile hoiule pärast käesoleva konventsiooni jõustumist, jõustub see kolmekümnendal päeval, arvates tema ratifitseerimiskirja depositaarile hoiuleandmise päevast. 1. Käesolev konventsioon kehtib viis aastat selle jõustumise päevast. Pärast selle tähtaja möödumist pikendatakse konventsiooni automaatselt iga kord uueks viieaastaseks perioodiks. 2. Iga lepinguosaline võib käesolevast konventsioonist välja astuda, saates selle kohta depositaarile kirjaliku teatise 12 kuud enne selle kehtivuse jooksva viieaastase tähtaja möödumist. Käesoleva konventsiooni toime laieneb ka õigussuhetele, mis tekkisid enne selle jõustumist. Käesoleva konventsiooniga võivad pärast selle jõustumist liituda kõigi lepinguosaliste nõusolekul teised riigid, esitades hoiuleandjale vastavad liitumisdokumendid. Liitumine loetakse jõustunuks kolmekümne päeva möödumisel päevast, mil hoiuleandja on saanud viimase teate nõusoleku kohta selliseks liitumiseks. Hoiuleandja teatab viivitamata kõigile käesoleva konventsiooni allkirjastanud ja sellega liitunud riikidele iga ratifitseerimiskirja või liitumisdokumendi hoiuleandmise kuupäeva, konventsiooni jõustumise kuupäeva, samuti muude teadete saamisest. Koostatud Minski linnas 22. jaanuaril 1993. aastal ühes originaaleksemplaris vene keeles. Originaaleksemplari hoitakse Valgevene Vabariigi valitsuse arhiivis, mis saadab käesoleva konventsiooni osalisriikidele selle kinnitatud koopia. Armeenia Vabariigi nimel Valgevene Vabariigi nimel Kasahstani Vabariigi nimel Kõrgõzstani Vabariigi nimel Moldova Vabariigi nimel Vene Föderatsiooni nimel Tadžikistani Vabariigi nimel Türkmenistani nimel Usbekistani Vabariigi nimel Ukraina nimelArtikkel 72. Kohustus viia läbi kriminaalmenetlus
Artikkel 73. Ülesanne kriminaalmenetluse läbiviimiseks
Artikkel 74. Teavitamine kriminaalvastutusele võtmise tulemustest
Artikkel 75. Otsuse tegemise tagajärjed
Artikkel 76. Vastutust kergendavad või raskendavad asjaolud
Artikkel 76-1. Kohtuotsuste tunnustamine
Artikkel 77. Kahe või mitme Lepinguosalise kohtute alluvusse kuuluvate asjade läbivaatamise kord
Osa 3. Erisätted õigusabi ja õigussuhete kohta kriminaalasjades
Artikkel 78. Esemete üleandmine
Artikkel 78-1. Vahi all viibiva või vabadusekaotust kandva isiku ajutine üleandmine
Artikkel 79. Teavitamine süüdimõistvatest kohtuotsustest ja andmed karistusregistri kohta
Artikkel 80. Suhtlemise erikord
V JAOTIS. LÕPPSÄTTED
Artikkel 81. Käesoleva konventsiooni kohaldamise küsimused
Artikkel 82. Konventsiooni suhe rahvusvaheliste lepingutega
Artikkel 83. Jõustumise kord
Artikkel 84. Konventsiooni kehtivusaeg
Artikkel 85. Toime ajas
Artikkel 86. Konventsiooniga ühinemise kord
Artikkel 87. Hoiuleandja kohustused